Armastan tööd! Sellist, millega praegusel eluperioodil tegelen. Iga projekti alguses on põnevust – mis sellest saab?! Enamus projektide puhul tean (või vähemalt kujutan ette), mis lõpptulemus enamvähem tuleb. Aga on ka üllatusi. Täna kirjeldan ühe kummuti kordategemist, mis vaatamata üsna täpsele lõpptulemuse ettekujutusele üllatas mind ikka – see tuli niiiiiiii ilus!
Kuigi asjade korda tegemine ja restaureerimine on meeldiv ja tänutunnet tekitav, on asjade “tuunimine” ehk teistsuguseks tegemine põnevam. Kui ma seda kummutit vanakraamipoes nägin, teadsin kohe, et värvituna on ta palju-palju ägedam.
Kusjuures tegelikult oli väärispuidu imitatsioon pindade peale joonistatud väga hästi, enamus inimesi oleks ära petnud küll. See veidi ArtDeco-lik kummut on tehtud millalgi enne teist ilmasõda. Pealmine lakikiht oli väga kulunud ning mõnes kohas oli ka värvitud pind eemaldunud. Üks sahtli käepide oli katki.
Eemaldasin rasked peeglid, kõik metallosad ja käepidemed. Seejärel pahteldasin peegliraami vigastused.
Lihvisin kõikidelt pindadelt maha läikiva laki.
Seejärel värvisin kummuti ja peeglitaguse raami tumesinise läikiva mööblivärviga (3 õhukest kihti). Minu arust sobis sellele kummutile just läikiv tugev värv. Sahtlid värvisin ka seestpoolt – mingi “kiiks” peab ju asja juures olema.
Kõik metallosad katsin mati kuldse metallivärviga. Plaanisin otsida uued käepidemed aga teadsin, et see “leidmine” võtab aega. Seetõttu värvisin olemasolevad käepidemed ka sama kuldse metallivärviga – et oleks ajutiselt enamvähem sobiv.
Aga Hammerite värv on nii hea. Otsustasin valmisprodukti nähes, et ei hakkagi uusi käepidemeid otsima. Üks katkine käepide läks kõige alla ja selle olemasolu ei häiri üldse.
Kui kõik värvitud pinnad olid kuivanud, vedasin kummuti teisele korrusele ja monteerisin kokku. Peeglid olid väga-väga rasked – need sai kõik ükshaaval üles veetud ja alles kohapeal kummuti külge tagasi pandud. Keskmine peegel koos selle taguse raamiga kaalus sama palju kui kummuti kere.
Kummuti pealne klaas oli samuti alles ja korras – vajas vaid pesemist. Alloleval pildil on näha, et käepidemed jäid üllatavalt kenad.
Suletud sahtlitega on kummut üleni sinine. Punane “üllatus” rõõmustab silma vaid siis, kui sahtlit avad.
Tugev värviline mööbliese, mis pole mõeldud märkamatuks jääma.
50x100x70(+105 peegel)
2016-11-08 at 08:33
Tore asi sai
Minul on nii raske võtta ja üle värvida puitu. Ilmselt sellise aaderdatud mööblitüki juures ma isegi ei julge värvimisele mõelda! Ju eriala õppimine nö rikkus loomingulise lähenemise ära ja paljd tuunimised, mida näinud olen, ei ole eriti õnnestunult välja kukkunud. Aga selline lilla peegliga kummut on väga lahe oma ägedate punaste sisudega!
2016-11-08 at 11:06
Jah, ka mina ei poolda kõigi mööblitükkide ülevärvimist. Aga vaatamata sellele, et aaderdus antud kapil oli väga hästi tehtud, ei olnud ta hästi säilinud – vigastusi ja kulumisi oli liiga palju.