Suvel nokitsesin veidi mahavõetud puu paku kallal. Tütar arvas nimelt, et meil võiks olla aias ka haldjamaja.
Katkisest päiksepatareidega aiavalgustist, jäätisepulkadest ja igasugu puidujääkidest meisterdasin puupakule aknad ja ukse.
Mõõtsin aknakohad ning peitliga lõikasin pakule süvendid. Värvisin need seejärel pimeduses helendava värviga ning liimisin peale aialambist tehtud aknad. Ukse jaoks leidsin pisikesed hinged.
Jäätisepulkadest sai kokku liimitud aed. Puuliistudest meisterdasin katuse.
Olemasolev haldjas oli üsna kole. Selle kruntisin spreivärviga ning kaunistasin siis akrüülvärvidega. Haldjas sai veidi kenama välimuse.
Nüüd on meil aias väikese haldja väike kodu.
Kui maha on vaja võtta näiteks vanaema õunapuu, võiks ju sellest mingi mälestus hoovi alles jääda.
Tegelikult on mul teine pakk ka töös – see on pikem protsess – nokitsen, kui aega on. Ei tea ma ise ka veel, mis sellest lõpuks saab.
Lisa kommentaar