Jätkan oma oktoobrikuise Art Nouveau Art Deco Biennale külastuste kirjeldamist. Sissejuhatuseks soovitan veelkord lugeda mu eelmist selle teemalist blogipostitust. Viimasel biennale nädalavahetusel külastasin ma kolme hoonet.

Musée van Buuren (Avenue Léo Errera 41)

2bienaale 002

Uccle nimelises idüllilises Brüsseli äärelinnas lasi pankurist kunstihuviline (maalis ka ise) David Van Buuren endale ja oma armastatud naisele ehitada silmapaistva maja, mille Van Buurenid pärandasid 1975a linnale muuseumiks. Telliskividest maja ümbritseb suur aed, mis on vaatamisväärsus omaette – roosiaed, labürint, skulptuurid, ajapaviljonid jms.

2bienaale 003

1928 aastal ehitatud punastest telliskividest maja on ise pigem Hollandi (Amsterdami koolkond) mõjutustega – ArtDeco ja Arts&Crafts´i harmooniline kooslus. Arhitektideks L.Govaerts ja A.Van Vaerenbergh. Seest aga on hoone terviklik näide AD interjöörist – mööbel, dekoor ja kunst. Kultuuri ja kunstihuviliste ja -patroonide abielupaari väärtuslikus kollektsioonis on ka vanemat kunsti (Bruegel-st Braque-ni). Enamus mööblist on tellitud ühe juhtiva prantsuse art deco mööblitootja Dominique (of Paris) käest. Tubadevahelised uksed on kõik geomeertilise AD-stiilis vitraaziga.

2bienaale 004

Maja tutvustusringi alustati söögitoast, mille keskel domineeris massiivne laud ning hobusejõhvidest valmistatud kangaga kaetud söögitoolid. Hoovi poole asuv aken on kolme jaotusega (redelaken). Seinte alumine osa on kaetud hinnalise puiduga – heledam puit on toodud Iisraelist ja tumedam Brasiiliast. Seinte sisse on ehitatud kumerate servadega veidi seinast eenduvad kapid (mille ülemine väike riiul on klaasi tagant nähtaval). Lagi on jaotatud osadeks, mille keskmistel kolmel asetsevad uhked AD-stiilis lambid. Söögitoa vaibad, seinavaip ja vaikelu maalid on kõik spetsiaalselt selle ruumi jaoks tehtud.

2bienaale 005

Salong koosneb kolmest osast – cosy (mugav puhkeosa), must salong ja muusikatuba. Kolme ruumisosa on võimalik eraldada raskete kardinatega, mis on musta salongi poolt mustrilised. Kas musta salongi akende ees olevad kardinad on raskest tikitud kangast. Seinu kattev tekstiil pehmendab heli ning loob väga sooja ja mõnusa õhkkonna. Vaibad on AD-likult geomeetrilised ja tugevate värvidega. Näiteks musta salongi vaip on tehtud samas seinas rippuva maali järgi ning salongi seinu kattev must kangas on tehtud hobusejõhvidest.

2bienaale 006

Hoone sisekujunduses on kõik omavahel seotud, disaineri abiga on loodud ühtne tervik (interjööri-disaineri amet kui selline umbes tol ajal kujuneski).

2bienaale 007

Puhkeosa kamin on valmistatud tumedast labradori marmorist. Pariisist tellitud toolid on sametiselt pehmed ja mugavad (istuda meil ei lubatud, aga kangast sai katsuda küll).

2bienaale 008

Keskmise ruumiosa, muusikatoa lagi on veidi kõrgem ning parema kõla saavutamiseks  ümardatud servadega (peegellagi). Diivanipadjad, pleedid, lauakatted, lambid, isegi klaver on AD-stiilis.2bienaale 009

Edasi suundusime trepikotta, mis on suuremas osas puidust (giidi jutu järgi hinnaline jacaranda ja Madagaskari palissandre). Akendel jällegi AD-stiilis vitraaz ning keskel suur dekoratiivne lamp, mille järgi olevat trepikoda tehtud.

2bienaale 010

Teisel korrusel näidati meile originaaltarvikutega vannituba (hirmusäge kuumeveeboiler), kodukontorit ning selle taga asuvat ateljeed. Mulle meeldisid väga kontori akna juures olevad väikesed riiulid – sobiksid ka tänapäevasesse interjööri. Kirjutuslaua keskmist osa kattis kalanahk, mis nägi üllatavalt lahe välja. Kontori ühes küljes puitpaneelidega vooderdatud süvendis on gaasikamin ning küljel väike vitraazitud aken, sealt saab ka edasi ateljeesse, kus peremees maalis. Ateljees on kõrge võlvlagi, kus akendest tulvab sisse loomulikku valgust (maalimise juures väga oluline).

2bienaale 011

Tänu sellele, et maja pärandati otse selle rajajate/omanike poolt linnale muuseumiks, ongi tänapäeval võimalik imetleda terviklikku näidet ArtDeco interjöörist.

Maison Pelgrims (Rue de Parme 69)

2bienaale 101

Saint-Gilles nimelises linnaosas oru serval asuv suur villa on hea arhitektuuri eklektika näide. 1905a ehitatud hoone arhitekt oli Adolphe Pirenne. Juba siis oli maja tolleaegsetest linnamajadest erineva planeeringuga. 1927 aastal ostis maja apteeker E.Pelgrims ning juurdeehituse planeeris F.Petit. Alles pidi jääma senine eklektilisus ning selle tulemusena võibki nüüd leida objektil näiteid romantismile (aed), neo-renessanssile (söögituba, suur elutuba, magamistoad), Flaami renessanssile (fassaad) ning art decole (talveaed). 1963st aastast on hoone omanikuks kohalik omavalitsus. Tehtud on restaureerimistööd, maja taga orus asuv suur aed sai 69ndal avalikuks pargiks ning hoone on kasutusel praegu kultuurikeskusena.

2bienaale 102

Trepikoda asub vanas hoone osas. Tepid on säilinud, kuid kunagi alumist osa katvaid puitpaneele enam kahjuks pole. Trepikoja aknad on huvitavalt kaunistatud – klaas on kaetud valge värviga, siis on värvi maha kraapides tehtud klaasile kaunis pitsiline muster.

2bienaale 103

Esimesel korrusel aiapoolses osas asub suur saal ehk elutuba, mille seinad on kaetud kuldse kangaga. Lihtsate roosidega dekoreeritud romantilise kivikamina kõrvale on seinte sisse ehitatud kapid. Samasugused roosid (kipsist) kaunistavad ka lage ja karniisi. Kriuksuv parkett on laotud nii, et tekib ruumiline mulje, nagu põrand koosneks sügavatest ruudukestest.

2bienaale 104

Elutoast saab itaalia stiilis rõdule, kus trepid viivad alla parki.

2bienaale 105

Ka kõrvalasuvast söögitoast pääseb rõdule. Söögitoa seinu kattev punase-kreemivärvi kitsedest moodustuva mustriga kangas on oluliselt paremini säilinud kui elutoa seinakate. Toa keskel maast laeni akende vastas on kõrge kivikamin.

2bienaale 106

Söögitoa kõrval asub väike kamber, nn vaheköök, kus siiani alles tumeroosa dekoreeritud toidusoojenduskapp.

2bienaale 107

Söögitoa ja ADlikku talveaeda eraldavad rikkalikult dekoreeritud metallvõrestikus klaasuksed. Araabia mõjudega talveaia laes on betoonist kuppel, mille avaustes siniseks värvitud klaas.

2bienaale 108

Ühes seinas lillekasti taga suur peegel toob muidu väikesesse ruumi avarust. Toa nurkades on mosaiigiga kaetud kaarjad süvendid taimekastidega. Talveaia keskel on väike sinine purskkaev.

2bienaale 109

Teise korruse ruumides korraldatakse näitusi, kultuuriüritusi jms – korrusel on kadunud kõik omaaegne dekoor, välja arvatud üks ruum. Praegu kasutuses kontoriruumina, oli see kunagi tualettruum. Selles väikeses toas olid imelised AD-stiilis aknad. Tol momendil, seal uksel seistes tundusin suurt kiusatust eirata fotokaamerakeeldu (nagu näha, on netis pilte hoonest siiski palju – tegu ikkagi kasutuses oleva majaga)….. kahjuks ei leia aga netist ühtegi fotot sellest aknast. Tegelikult olen ma natuke segaduses, et miks just see hoone selle festivali raames – tegu oli tõeliselt eklektilise majaga, kus ArtNouveaud ei näinud ja ArtDecod oli minimaalselt, isegi see talveaed oli rohkem araabia mõjutustega mitte nii väga AD-lik.

Hotel Winssinger (Rue de l´Hotel des Monnaies 66)

Viimase maja külastus selleaastase AN&AD-festivali raames tegi mind üsna kurvaks. Üldiselt olen ma selle poolt, et vanu ajaloolisi hooneid kasutataks aktiivselt, mitte ainult muuseumitena, vaid ka näituste ja kontserdi kohana või muul sarnasel viisil. Muidugi tähendab see, et hoone tuleb mõnes osas kaasajastada. Hotel Winssinger on 2012st aastast kasutusel Aasia moodsa kunsti galeriina (meie külastuse ajal oli hoonel “müüa” silt). Originaalsed arhitektuurilised detailid on alles, kuid valgeteks võõbatud seinte mõju on nii tugev, et seda Hortalikku soojust ja hubasust enam alles pole. Ja jälle ei saanud ma aru, miks me fotosid teha ei tohtinud – maja on ju kunstigaleriina avalik! Selle hoone kohta leidsin ma ka netist vähe materjali. Üritan siis oma märkmete põhjal ja vähese fotomaterjali abiga mingi pildi teieni tuua.

2bienaale 201

V.Horta projekteeris maja insener C.Winssingeri tellimusel 1894ndal aastal. Klient soovis uhket ja suurt linnamaja. Hoone on ehitatud algselt vesisele pinnale, seetõttu oli vundamendi rajamisega probleeme. Maja 10m laiust fasaadi iseloomustavad eenduvad aknad, teiste akende ümber on tumedamast kivist raamistus. Esimese korruse osas jooksevad horisontaalselt sinakast kivist ribad, ka lai eesuks on raamitud sinaka kiviga. Tõld/auto sõitis eesuksest sisse, päris uks hoonesse asub eesukse taga asuva käigu keskel. Nii et sissepääs majja on hoone keskel. Klient soovis suursugust trepikoda, hiiglaslikku esindusruumi ning piljardituba. 1928-29 aastatel tegi Horta ümberehitustöid. 2004ndal aastal tehti hoones põhjalik renoveerimine, isegi Morrise tapeedid restaureeriti. Nagu enne mainisin, avati hoones kunstigalerii 2012ndal aastal ning selle tarbeks värviti kõik seinad valgeks. Praeguse kasutusotstarbe tõttu pole majas ka ajastutruud mööblit (giidi sõnul peaks see olema laiali erinevates muuseumites). Siin mõned pildid (vist) viimasest renoveerimisest.

2bienaale 202

Tõenäoliselt on kõige originaalilähedasem ruum trepihall, kus mõnes kohas on seintel veel soe toon. Puidust käsipuudega metallist trepivõre on nüüd värvitud oranzikas-pruuniks. Põrandat katab valge marmormosaiik, roosast verona marmorist mustriga. Trepimademel on üks aken rohelise vitraaziga.

2bienaale 203

2bienaale 204

Tänavapoolse, suure väga kõrge vastuvõturuumi seintel on dekoratiivsed puitdetailid. Sel kliendil oli tõeline suurusehullustus – esimese korruse vastuvõturuumide kõrgus on ligi 5m (kui mitte enamgi). Tuba soojendavad kõrged kauni mustriga tumedad radiaatorid. Ruumi keskel, suure kamina kohal on AN-likus puitraamis hiiglaslik peegel. Horta disainitud arhitektuursed dekoratiivsed detailid on alles – uste ja akende raamistus, lae kaarjas jaotus ning selle detailid, ukselingid, võtmed jms. Originaalis olid ruumid punakate-rohekate seintega, hiljem kaeti seinad veidi heledamate värvidega. Vastuvõtusaali kõrval, tänavapoolses osas on väike madal ruumiosa, mille puidust uksed viivad trepikotta (ja väike panipaik).

2bienaale 205

Suurest saalist avanevad (jällegi hiigelsuured) uksed järgmisse ruumi, originaalis söögituba. Ruum asub maja keskel ning siin puudub päevavalgus. Seinte alumine osa on kaetud puitpaneelidega (~1,8m). Ruumi keskel ühes küljes on ehitatud seinapaneelidega sama kõrge nõudekapp ning selle vastasküljel on punasest marmorist kamin, mille kohal suur peegel. Söögitoa seinte ülemist osa kattis enne Morrise tapeet.

2bienaale 206

Söögitoa tagumine osa on eraldatud peenikeste metallist sammastega. Selle väikese vaheruumi lagi on värvilisest ameerika (Tiffani) klaasist. Vaheruumist otse avanevad uksed metallkonstruktsiooniga talveaeda, vasak uks viib teenindusalasse ning talveaias paremal pool paksu lihvitud klaasiga uksest saab väiksemasse nn privaatsesse söögituppa.

2bienaale 207

Teisel korrusel asub treppihalli avatud piljardiruum (selle kõrval väike tualett). Kolmandal korrusel on alles veidi artdeco-lik punase ja musta marmoriga kamin.

2bienaale 208

Vaatamata sellele, et restaureerimise käigus on taastatud ja alles hoitud palju arhitektuurseid detaile, kurvastavad mind selle hoone puhul valged seinad – minu arust see kuidagi ei sobi ülejäänuga kokku….. aga midagi pole teha – kui kasutada ajaloolist hoonet tänapäeval, tuleb kuskil teha järeleandmisi.

Nüüd ongi kõik – minu 2015aasta Biennale külastused on kirja pandud ja muljed teiega jagatud. Olen juba välja valinud hooned, mida soovin järgmisel aastal külastada. Kui saaks kusagilt ka salakaamera kaasa – et eirata fototegemiskeeldu (oi oi paha mina)!