Pärast tapeetide eemaldamisi põdesin mõned päevad haigust õe juures kuniks põrandalihvijad korteris toimetasid. Orgunnisin sel ajal endale interneti ning ajasin linna peal muid asju. Käisin ka vanavarapoodides ja mööblikauplustes ning sisekujundajate paradiisis Mustris. Sain sealt kööki laelambi ning tapeedid tütrele ja magamistuppa. Otsisin veebipoodides külmikuid ja voodit.

Kui korteri oma kasutusse tagasi sain, hakkasin kohe jälle tööle. Selle teise nädala jooksul parandasin elutoa ja magamistoa laes praod, pahteldasin ja lihvisin, pahteldasin ja krohvisin ja lihvisin. Käed ja õlad said valusaks. Olin nagu poiss “Karate Kid” filmis – ikka ringjad liigutused! Pahteldus ja uuesti lihvimine – mitu korda, kuni pragu kadunud ja pind ilus ühtlane.

Elutoa rootapeedi taga olnud sein oli üsna kõver ning pidin selle sirgeks tasandama – terve ämber krohvi läks sinna!!

Selliste töödega on ikka nii, et kaua üht asja ei tee – füüsiliselt ei jaksa lihtsalt. Nädala lõppedes olid elutoa ja köögi laed lihvitud ja värvitud. Tegin selle värvimisega eksperimenti. Nimelt on meie lagi 10cm tavapärasest 2,5st meetrist madalam ning kuna kavatsesin seinad tumedaks värvida, katsin lae mitte mati värviga nagu tavaliselt, vaid läikiva värviga. Saingi soovitud efekti – valgus peegeldub laest tagasi, ruumid on tänu sellele helgemad. Tuleb aga arvestada, et läikiv pind toob esile kõik ebatasasused.

Köögipoole seina-avause serva paigaldasin esimese puidust liistu. Pidin selle enne panema, sest soovisin köögiriiulid täpselt liistu kõrvale asetada (ülejäänud liistud korteris paigaldasin hiljem).

Vasakul esialgne kitsas plastikust liist.

Tolmutööd tehtud, tuli kõik pinnad puhtaks saada – selline koristamine on tüütu aga vajalik tegevus. Värvimise eel katsin põrandad kaitsva paberi, kile ning kangaga. Värvikihtide kuivamise ajal tegelesin veel koridori riiulitega, pahteldasin ja lihvisin magamistoas. Laupäeval toodi meile õhksoojuspump, mille paigaldamine (vana eemaldamine ka) võttis üle kolme tunni. Sel ajal paigaldasin köögiriiulitele uksed ette. Need riiulid on vanad, uksed aga uued ning nende hingede koht oli nihkes. Seetõttu võttis uste paigaldamine kauem aega kui muidu, sest uued augud tuli täpselt õigesse kohta teha. Nagu tööd veel vähe oleks!

Need Ikea Billy riiulid on mitu kolimist üle elanud. Nüüd panin uued uksed ette.

Kui oled kaks nädalat jahedas ruumis tööd teinud, siis tundus seinast õhkuv soojus erilise kingitusena! Võtab aega tuule ning müraga harjumine, kuid soe õhk on mõnus!

Elutoa seinas olid kaks lambikest, mida tuli kohendada. Nimelt olid need paigaldatud tapeedi peale. Eemaldasin lambid, süvistasin veidi seina ning kinnitasin valgustid seina sisse nii, et kinnitusosa ei jääks pärast tapeetimist enam näha. Värvisin lambid sprei-metallivärviga kuldseks.

Eemaldasin seinast valgusti, tegin süvendi ning kinnitasin lambi süvendisse, mille katsin pahtliga. Pärast tapeetimist sai seinapind valgusti juures ühtlane.

Ka elutoa laelampidega oli tegemist. Rippuv lamp asus ebamäärases kohas keset tuba. Isegi mina lühikese inimesena käisin lambikupli vastu! Aknaorva läheduses oli paigaldatud süvistatud lamp. Valgusti ei asunud aknaga võrreldes selle keskjoonel – minu arust väga suur viga!

Aknaorva läheduses olev süvendatud valgusti ei ole aknaga võrreldes keskel ja see ei sobinud mulle mitte.

Vahetasin laevalgustid ära – rippuva lambi asendasin süvistatud lambiga, tehes selle jaoks augu laes suuremaks ning värvides hõbedase lambi valgeks. Aknaorva ette tuleb mul suur söögilaud ning selle kohale soovin riputada raske suure lühtri. Aga kuna auk oli umbes 30cm vales kohas, tuli seal veidi leiutada (sellest kirjutan varsti).

Paremal kava uue rippvalgusti paigaldamiseks. Olemasolev suur auk tuleb peita ning teha uus ruudustiku keskele.

Laupäeva öö vastu pühapäeva möödus ärkvel olles, und ei tulnud. On ikka jube tüütu, kui keha on väsinud aga magada ei saa! Põrandal tütre tulevase madratsi peal magamine tegi liiga. Hommikul läksin Jyskisse ja tõin õhk- ehk kummimadratsi. Kaasa ema abil käisime ehituspoes ning ostsin edasisteks töödeks vajalikud asjad, sealhulgas värvid.

Palju tolmu ja sodi, sinikaid ja väsimust – aga räpased eeltööd tehtud!

Teise nädala lõpuks olid kõige tüütumad tööd tehtud. Edasi sai juba ilu looma hakata. Olin selleks ajaks sinikaid täis, ületöödanud, haigusest häiritud. Igatsus laste järgi hakkas südames kasvama. Olin ka mitu kilo kehakaalust kaotanud – füüsiline töö, haigus ning nälgimine tegid oma osa. Kolmanda nädala toimetustega tegin endale tõsiselt liiga. Sellest aga järgmises postituses.