Eelnevatest aastatest on mul piisavalt kevadpüha teemalisi kaunistusi ning midagi uut ma sel aastal (vist) ei meisterda. Küll aga on veidi väsinud mu diivanipadi ning otsustasin teha sellele uue ümbrise, munadepühade hõngulise. Muna, jänes, kana, tibu…..kukk! Valisin viimase.

Lapitehnikas õmblemine on üks tüütu ja keeruline protsess, kuid mõned sellised tekid-padjad on väga lahedad. Ma ei saaks hakkama taolise peene ja kunstilise tööga nagu näiteks Leisi lapikoja padjad – sellisel tasemel töö jaoks olen ma liialt kärsitu. Seega otsustasin oma lapi-padja teha nn kiir-tehnikas. Sellisel viisil saab teha üsna väikeste detailidega mustrit.

Tegin valmis joonise ja otsisin välja alleshoitud kangatükid (mul on üks kohver, kus peidus väikseks jäänud või kulunud riiete tükid). Otsustasin, mis kangas mis detailiks tuleb. Kuke jagasin viieks osaks ning iga osa koosneb 3-4st kihist.

Panin kangad kihiti ja pealmisele tükile joonistasin ette õmblusjooned mida mööda ettevaatlikult õmblesin. Kõige raskem oli teha väikseid kaari aga üldiselt osutus õmbelmine kergemaks, kui algul arvasin.

Kui kõik viis osa valmis, õmblesin nad omavahel kokku.

Seejärel õmblesin kuke mööda välimisi õmblusjooni alusmaterjalile (millest tuleb padjapüür). Tagantpoolt on näha kontuuri.

Lõikasin ettevaatlikult väliskontuuri õmblusjoone kõrvalt ära üleliigse materjali. Liiga lähedalt õmblusele ei tasu lõigata, muidu võib materjal lahti hargneda.

Seejärel hakkasin eemaldama kiht kihi haaval kangast iga detaili pealt – jälgisin joonist, kuhu olin märgistanud, mis kiht tuleb nähtavale lõigata. Mõnes detalis oli vaja nähtavale tuua alumine kiht, mõnel teine jne. Parem on kasutada ümara otsaga kääre, siis ei lõika kogemata läbi seda kihti, mis tuleks alles jätta. Mul üks detail jäi sinise asemel selle all oleva kanga roheline. Valida tuleks ka mitte liiga kergelt hargnevat materjali. Või vähemalt mitte panna kergemalt hargnev kangas pealmiseks kihiks. Minu punase-valge triibuline riie hakkab tõenäoliselt liigselt hargnema – võib juhtuda, et pärast pesu tuleb see üldse pealt ära ja detailid peavad jääma hoopis järgmise kihi värvi.

Lõpuks olid kõik kihid erineva kangaga.

Lisasin silma ja tikkisin noka. Siis õmblesin valmis padjapüüri.

Valmis! Kiir-lapitehnikas kukk kollasel padjakattel! Patja vaadates tulevad erinevad rõivad meelde – seda lillelist pluusi kandsin kui last ootasin, too südametega punane tükike on tütre magamisriietusest…….mälestused uue kuues!