Ma tõesti ei saa asju niisama ära visata.

Ühe projekti tarvis vajasin palju ühesuguseid klaasripatseid. Kauplesin endale suure katkise lühtri.

Eemaldasin lühtrilt vajalikud klaasid ja neid sai mitme kilo jagu. Sellest projektist kirjutan millalgi hiljem.

Lühtrist jäi järele hunnik rasket metalli.

Selle monteerisin juppideks lahti ja asetasin töölauale.

Vaatasin ja katsetasin – mis millega kokku sobib, mis võiks neist moodustuda – nagu üks suur pusle. Ja siis, nokitsemise järel valmisid kolm dekoratiivset esemet.

Lilleskulptuur ja tuulekell

Arvan, et peab ikka väga suur tuulehoog olema, mis selle raske tuulekella helisema paneb. Aga ta heliseb küll – nagu oleks lehmad karjamaal jooksmas, kellukesed kaelas.

Ja kolmandaks esemeks tuli küünlajalg. Lisasin sellele mingist vanast projektist üle jäänud klaasripatsid.

Nii lihtne see ongi – kui materjalist annab midagi teha, siis ma teen – no ei raatsi ära visata!